Welcome to Paochel Kangleipak

Here we would be showcasing various aspects of Kangleipak (presently known as Manipur) based on our research findings. One of our aims is to do away the fabricated/distorted history of Kangleipak and to bring out the real identity of our own people of Kangleipak.

From time to time we will webcast write-ups on Kangleipak for the global masses. We would also appreciate contribution of authentic articles/images/videos/audios pertaining to Kangleipak.

Stay Tuned and Happy Reading!

PS: We have equal respect for people following various faiths (e.g. Christianity, Islam, Budhism, Hinduism, Judaism, Taoism, Sikhism, Confucianism, Jainism, Zoroastrianism, Animism, etc.).
Also we have equal respect for people who are generally known as ‘Atheist’ or ‘Non-Believers’.

Kangleipak: The cradle of Man by Wangkhemcha Chingtamlen (Rs 130.0 only).

44931280246966kcmcf.jpg   26951280246989kcmcb.jpg

 

Kangleipak: The Cradle of Man by Wangkhemcha Chingtamlen was released on 04/07/2010.

3919127904115710.jpg

     98961273283115lainingthouTshirt.jpg

Lainingthou T-shirt on sale at http://www.myntra.com/Lainingthou/T-Shirts/FC/PD/1272144666

Wakoklon Hilen Thilel Salai Amailon Pukok Puya (written in Kanglei Eeyek). The original puya was burnt during the reign of King Pamheiba under the evil  design of one Shanti Das Goshai. However the puya was copied by Angom Chaopa and smuggled out to a hill village called Koireng Khul. The following are the first few pages of the copied puya.

91331275794624p1.jpg

14281275794633p2.jpg

11391275794642p3.jpg

64681275794652p4.jpg

Wakoklon Hilen Thilel Salai Amailon Pukok Puya (in Bengoli script): Published by Khwai Meetei Thoukal Langkal Malup, Sakolpan, Imphal, Kangleipak (Regd. no. 614/1965; Estb: 1959) on Hiyang-gei thabung, 2/11/1971, Tuesday. Please note that this is not a substitute of the original puya written in Meetei Mayek.

36631264788436p1.jpg

Kangla Warep (01-08/October/1992)

Published by Centre for Research and Publication, Kangleipak

60531264446247kanglawarepcover.jpg   

Diary of Manipur (1904) and Cheitharol Kumbaba (2005)

89991264522253mdcover200.gif                                       72881264522277ckcover200.gif

The following is the comparision of the ancient State Emblem of Kangleipak (left) erected during the reign of brave Grand Father Khakempa, photographed by Sir James Johnstone and Mr Hoffman in 1868 before the Earthquake disaster  in January, 1869, and the prototype selected for the present emblem (right). Source: A short history of Kangleipak Part II by Wangkhemcha Chingtamlen.

14201241195259nongsapaoriginalfake01.jpg

Minister of State, Rural Development, Ms Agatha Sangma is a 'real Meetei lady' (Photo courtesy: Hueiyenlanpao.com; dated 18th June 2009). Ms Sangma spoke about indigenous rights wearing Kanglei attire.

38181245287665agathaasmeeteilady.JPG

Cheiraoba is not Meeteis' New Year's Day

'...Puyagi wahouthokta Meetei Kangleichadi chahi houbase Wakching thadagi houbagi wafam sengna oobikhre. Maming tongan tongan thollabasu chinggi mee kangbu khudingmak Wakchinggi matamda chahi houyee. Masi ching tamga ee kanglup amata oibagi khudamni, namduna hindu onhandringeida amata oina hiram khudingmak chatlamba manaramba khudamni. Adubu 18 suba chahi chada hindu olhanlaba matungda, mapung fana mayang olhanabagi thousinda Sajibuda Bengali Charak Puja gi matamda Meetei chahi houhankhi. Sajibuda chahi houhanba asi namduna touhanaba, kihanbga loinana, cheida sarik achouba ama pullaga sagol lanmina pairaga khingla khinglaga 'ngasi chahi houre' haiduna Sajibuda lao laoduna Mee taba khul akhuding chattuna pao pirammi. Masibu Meeteina ngasifaoba 'Cheilaoba = Cheiraoba' haina khangnari. Konthongda Sajibu cheiraobada aranba semjinba laironni haina khara sollaga athongpot thadokpa Meetei chatnabi natte. Cheiraoba pangthoktaba khangdoknaba amadi cheirak pinaba sillamba thouramni.Tasengbamakti 'Cheilaoba = cheiraoba' ga chahi houbaga wahanthok manade. Cheiraoba haibadi chei paiduna laoye haiba aduta khangnabani. Cheiraoba ngasi faoba chahi houbani haide. Ningthouna kihanbaga loinana aranba semjin sajinba laiwa tilwa solhanduna laigi thouram manba khara pangthokpagi wadani. (Cheiraoba numitta chaluk ahum katlaga, iram maba tumaba, iram senba tusenba, kum sana kumliklai ahumna luk khulle, aremba lukhak aduna hanuba kokchao, hannu leikham, khunda hanba ahumna fangye. Hanuba kokchao haibadi khwaidagi ihan hanba, khwaidagi singba, mangondagi henna singba leitraba, punamak magi koktagi thorakpa oiraba lai adutabu Meeteina 'hanuba kokchao' kouye. Hannu leikham = hannu laikham haibadi khwaidagi hallaba akhamba haibani. Teng panba mapu aduna ahanba taibang semduna malemda khunthoklakpabu 'khundahanba' kouye. Semjinbasu heitaba kangbuna wakhal sengdaba laiming khara semjillaga Meeteigi eepa eepu asengba laibu lukhak chahalli - Kanglei Ningthou chahigi la: 3 yengbiyu.) Sajibu cheiraobagi thouram Meetei chahi houbagi thouram natte. Charak puja mannana sajibuda chahi houhannaba namduna Cheilaopa pangthokhanbaga loinana, tunggi mirolna Meetei sajibuda chahi houye haina khankhiba hinduna ningthou oiraba matungda heisingba saba sing aduna Meetei puyagi mingda 'Ponbilang' haiba ama, Meetei puya punamak mei thadokkhraba matungda semjinlammi.'

Source: Wakoklon Hilel Thilel Salai Amailon Pukok (Puya asigi wafam kharagi wahanthok pibaga loinana).. By Wangkhemcha Chingtamlen.

Featured Video New!


This video clip shows the adaptation of  Pung Cholom from Kangleipak's Thang-Ta martial arts.

Kangleipak

 
To get the books, visit Rajesh Book Store, Governor Road, Imphal OR call Wangkhemcha Chingtamlen at +91-9856245801